kolmapäev, 27. jaanuar 2010

Veisefilee rullid hõrgus veinikastmes


Fileerullid peekoniga

1,5 kg veise välisfileed
500 g tugevasuitsust peekonit
1 toidusibul
soola, pipart
praadimiseks õli
kinnitamiseks hambatikke
vett

Lõika veisefileest 1,5 cm paksused viilud ja tao need lihahaamriga õhukeseks. Lõika peekonist jämedad viilud, keera see soola ja pipraga maitsestatud filee sisse ning kinnita hambatikuga. Pruunista rullid kiirelt kuumal pannil ning aseta ahjuvormi. Lisa vormi põhja vett ning 1 terve sibul ning pane pada tasasel tulel vaikselt paariks tunniks hauduma. Kui arvad, et peaks vaja minema, siis lisa veel haudumise käigus vett. Kui rullid on juba pehmeks haudunud, siis lisa veel veidi soola ja pipart, soovi korral ka maitserohelist vms. ning keera tuli alt ära.


Hõrk punaveini kaste

1 dl punast veini
1 loorberileht
1 sl mett
1 küüslauguküüs
3 dl kanapuljongit
1 tl kuivatatud tüümiani
1 tl void
1 tl jahu
1/4 kl vett
soola ja pipart

Vala vein pannile, lisa loorberileht, mesi ja purustatud küüslauguküüs ning keeda seda segu kuni alkohol on aurustunud. Lisa kanapuljong ja tüümian ning keeda veel umbes poolt tundi. Samal ajal sega jahu külma veega. Kurna kaste läbi sõela potti, lisa või ja kuumuta segu veel veidi. Nüüd võta väike sõel ja kalla jahu ning vee segu vaikselt potti, ise kastet segades. Maitsesta soola ja pipraga ning ongi valmis.


Eriline vitamiinisalat:

1 suur apelsin
1 granaatõun
1-2 pk Frillice salatit või Lollo Rossot
1/2 sidruni mahl
õli

Puhasta ja tükelda apelsin, puhasta granaatõun ja rebi salatilehed. Lisa pressitud sidrunimahl ja õli ning sega hoolega. Salat tasub teha kiirelt peale prae valmimist ning siis kohe ka serveerida.

teisipäev, 26. jaanuar 2010

Kohupiimataskud


Kohupiimataskud (20 tk)

1.5 kl vett
100 gr võid
0.5 tl soola
2 dl jahu
4 keskmist muna
1 pk kohupiima
300 ml 35% rõõska koort
soovi korral sidrunikoort (või mahla)

Kõigepealt pane ahi sooja ja siis alusta tainaga mässamist. Lase vesi koos või ja soolaga keema, tõsta keedunõu tulelt, vala jahu sisse ja sega tugevalt. Aseta pott tagasi pliidile ning kuumuta segades kuni tainas keedunõu küljest lahti lööb ja tainatombu moodustab. Lase tal veidi jahtuda (ca 2 min) ja hakka ükshaaval mune lisama ning iga muna lisades klopi tainast siledaks. Lõpptulemusena peaks taigen olema läikiv ja ühtlane mass, mis laiali ei vaju. Näppudega ei ole mõtet seda katsuda – ta on väga kleepuv. Kui taigen valmis, siis katsu 2 lusika abil pisikesed pätsikesed koogiplaadile panna. Veel parem on seda teha tordipritsiga kellel see käepärast on ja jäta kindlasti meelde, et tainas kerkib ahjus. Küpseta 220°C juures 10-15 min, siis vähenda kuumus 200°C-le ja küpseta veel 10-15 minutit. NB! Väga tähtis on teada, et küpsetamise ajal ei tohi ahju avada! Kui seda teed, siis vajuvad su uhked tuuletaskud lömmi ja jäävad plönnideks, millega pole suhteliselt midagi väga peale hakata. Kui küpsetusaeg täis, siis lülita kuumus välja ja paota ahjuust, et taskutel pisut jahtuda. Kui ahju piilud, siis näed isegi, et taskud on ilusti paisunud ja eeldatavalt seest tühjad. Kui soovid magusat täidist, siis võta pakk kohupiima (või kohupiimatoru) ja 200gr vahukoort ning löö need vahtu. Soovi korral võid lisada ühe sidruni riivitud koore ja pisut sidrunimahla.
Kui soolast, siis kasuta kindlasti juustu, sinki, majoneesi jms. Lõika jahtunud tuuletaskud pooleks, lisa täidis ja magusad sõelu üle tuhksuhkruga – keele viib alla!

esmaspäev, 25. jaanuar 2010

Koorene kanavorm lillkapsaga




8-9 keskmist kartulit
600 gr kana(kintsu)liha
1 keskmine lillkapsas
4 dl 35% rõõska koor
4 dl 10% rõõska koort
1,5 pk riivitud juustu
soola
pipart

Koori ja tükelda kartulid ning keeda nad kerges soolvees poolpehmeks ning kurna. Sama tee lillkapsaga. Samal ajal tükelda ja pruunista pannil kintsuliha ning maitsesta soola ja pipraga. Kana kintsuliha kasutan just seepärast, et siis saab toit maitsev ja mahlane. Kanafilee kipub minu käes kuidagi "ära kuivama" ja vormiroas ei ole ta mul just väga mahlakas ja mõnus tulnud.
Pane ahjuvormi kihiti kõigepealt eelkeedetud kartulid, siis kanatükid ja kõige peale keedetud lillkapsaõisikud. Sega omavahel rõõsad koored, lisa sinna riivitud juust, natuke soola ja kalla seguga vorm üle. Küpseta 180-kraadises ahjus 25–30 min,. Kui pealt hakkab liiga pruunistuma, siis kata umbes 15 min pärast pealt fooliumiga ja tõsta vorm alumisele ahjurestile.
Pisipoja Mark oli esimene degustaator ja matsutas terve taldrikutäie sisse. Juhhuuu!!! See ongi praegu mu eesmärk süüa tehes, et peatselt 10-kuuseks saav poja ka "normaalsele toidule" üle läheks hiljemalt esimese eluaasta alguseks:-)

Kohupiima-vaarikakook


Põhi:
3 dl jahu
0,5 kl suhkrut
pisut soola
1 tl küpsetuspulbrit (kuhjaga)
100 gr (1 pk) kookoshelbeid
125 gr toasooja võid

Täidis
1 vaniljemaitseline torukohupiim (300 gr)
1 pk tavalist kohupiima (250gr)
1 toorjuust (170gr)
100 gr hapukoort
3 muna
1 kl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
400 gr värskeid või sügavkülmutatud vaarikaid

Põhi: Kõigepealt sega omavahel kokku kõik kuivained: jahu, küpsetuspulber, suhkur, sool ja kookoshelbed. Lisa juurde toasoe või ja näpi see mass purutaoliseks tainaks. Taigen jääbki suhteliselt selline purune ja see on väga ok. Kui põhi valmis, siis võta lahtikäiv koogivorm (põhi 26 cm) ja vooderda see küpsetuspaberiga. Põhjale vala umbes 3/4 purust ja suru kergelt ääred kõrgemaks (ca 3 cm).
Koogi täidise jaoks pane kaussi kohupiimad, toorjuust, hapukoor, munad, suhkur ja vanillsuhkur, mikserda kiirelt segi ja vala põhjale. Kata kohupiimamass vaarikatega ning pudista selle peale ülejäänud puru. Küpseta 175 kraadi juures umbes tund ja 15 min või kuni kook ei võdise. Paku jahtunult, sooja kooki on pea võimatu lõigata. Kook ise on väga-väga mahlane ja täpselt parasjagu magus-hapukas minu meelest, aga soovi korral võid muidugi juurde pakkuda ka jäätist vms.

esmaspäev, 18. jaanuar 2010

Anni Arro kohupiima-toorjuustu tort

Koogipõhi:
300 gr mure-või liivataigent
NB! Mul oli 500 gr ostetud pakk ja panin selle kõik ära ning väga hea sai.

Kate:
600 g toasooja toorjuustu
500 g ricotta kohupiima
3 muna
2 sl jahu
4 sl suhkrut
1 sl vaniljesuhkrut
100 g martsipanibatooni šokolaadiga (Vana Tallinna batoonike on parim!)

Täidis:
4 kõvemat ja hapukamat õuna (antoonovka)
2 sl suhkrut
pisut vett

Suru taigen küpsetuspaberiga kaetud lahtikäivasse koogivormi, servad tee kõrged. Puhasta ja koori õunad, lõika need sektoriteks ja keeda siirupivees poolkrõmpsuks. Nõruta. Sega kokku kõik katte komponendid ja viimaseks jäta viilutatud martsipan. Pane õunad koogivormi põhjale ja kalla üle toorjuustu-kohupiimaseguga. Küpseta 175 C juures umbes 1 tund 20 min ehk siis nii kaua, kuni ta vedelalt ei värise ja on pealt pruun. Maitseelamus garanteeritud - kõik, kellele seda pakkusin, nentisid, et viib keele alla tõesti. Ja üldsemittemagusasööjad küsisid lisa...:-D
Anni - jõudu ja edu Sulle!

Röstitud peedid


Röstitud peedid

0,5 kg keedetud peete

oliiviõli
punet

meresoola

palsamiäädikat

Lõika keedupeedid ca 1 cm paksusteks viiludeks ja lao ahjuplaadil olevale küpsetuspaberile. Pintselda üle õliga, puista peale punet ja meresoola ning pane ahju. Umbes 170 kraadi juures kulub röstimiseks umbes 30-40 minutit, siis võid plaadi välja võtta. Pintselda või piserda üle palsamiäädikaga ja jäta nad natukseks omapäi. Umbes 15 minuti pärast on lõpptulemus käes. Kõlbavad hästi niisama söömiseks, lisandiks või kasutamiseks salatites.

Bubert ja kissell


Bubert

3/4 l piima
3/4 kl mannat
5 muna
5 sl suhkrut
näpuotsaga soola


Vala keevasse piima manna, lisa pisut soola ja sega seda umbes 10 min. hoolega, et põhja ei kõrbeks. Samal ajal eralda 5 muna rebud valgest ja lisa rebudele 5 sl suhkrut. Vahusta munavalged ning seejärel rebud suhkruga. Lisa rebudele pisut mannaputru ja kalla siis kõik tagasi potti ning mikserda vaikselt. Kui rebud on mannapudruga segunenud, siis kalla ka vahustatud munavalged hulka ja sega (või mikserda-vispelda) needki sinna massi. Ongi valmis! Nii lihtne see ongi! Mina kasutan laiskuse pärast kogu aeg mikserit ja nii saan tõesti kiirelt hakkama. Süüa võib koos kisselliga nii soojalt kui ka külmalt - kuidas aga ise soovid. Head isu!

Kirsikissell


1 pk külmutatud kirsse
1 l vett suhkrut
2 sl tärklist
0,5 kl külma vett

Pane kirsid vee ja suhkruga keema ning maitsesta oma äranägemist mööda sõltuvalt kui haput või magusat tahad. Kui kirsivedelik valmis, siis sega tärklis kõlma veega ning lisa segades potti. Kuumuta keemiseni. Jälle lihtne:-) Muidugimõista saad sama teha ükskõik milliste marjade, kompoti, moosi vms.-ga.

Sillerdav frikadellisupp


Tahtsin, et ühist õhtusööki saaks süüa terve pere alates 9,5-kuusest Markist ning kõik oleks rahul. Uurisin siis pisut soove ja pakkusin omapoolsed valikud ning konkurentsitu esikoha sai frikadellisupp. Supi kõrvale valmistasin buberti ja kirsikisselli - kõik kokku valmis umbes tunniga. Ega supist ilmselt midagi kirjutada ei olegi - mõned kartulid, porgandid, herned, frikadellid ja makaronid puljongisse (mis sai seekord kiiresti kuubikutest tehtud) ning pisut mitserohelist ja valmis. Maitsestamisel jäin tagasihoidlikuks, kuna Mark ei oska seda veel hinnata, küll aga saavad kõik suuremad soola jms. ise omal äranägemisel lisada. Aeg-ajalt viskan frikadellisuppi ka lillkapsast vms. Ka olen proovinud frikadellid letshoga läbipraadida ja seegi lisab teinekord uut ja huvitavat maitset ning mis seal salata - ka värvust. Meie pere suur lemmik on see supp küll. Kisselli valmistasin külmutatud kirssidest, kuna just neid oli parajasti kodus võtta ning bubertiks kulus piima, 5 muna, mannat, suhkrut-soola. Mark igatahes matsutas kõhu supist mõnusa mõmina saatel täis ja sõi pisut magustoitu ka peale - olin tulemusega väga-väga rahul, sest vahepeal soovis ta ainult purgisööke süüa ja keeldus midagi muud põhiroana suhu võtmast. Tundub, et liigume paremuse poole, hurrrraaaa!!!!


Sillerdav frikadellisupp

5 kartulit
1 pk frikadelle (Rakvere pisikesed meeldivad mulle enim)
mõned porgandid
rohelist hernest
vigurmakarone
puljongikuubikuid
soola
maitserohelist

neljapäev, 14. jaanuar 2010

Lihtne ja maitsev kohupiima-õunakook



Panin 200 gr võid uunisse minutiks sulama ja segasin kokku torukohupiimad, 4 muna, suhkru ja hapukoore. Järgmiseks võtsin sulavõi ja segasin juurde 1,5 pk tordipulbrit ning koorisin-tükeldasin õunad. Võtsin oma kõrgete servadega ahjuplaadi (30 x 42cm), panin küpsetuspaberi põhja ning puistasin selle peale 3/4 tordipulbrisegust. Sinna peale valasin 1/2 kohupiimamassist, seejärel laotasin peale õunad ning lõpuks sai õuntele peale ülejäänud kohupiim. Kõige peale puistasin ülejäägi tordipulbrisegust ning ahju. Ahi oli eelsoojendatud ning 175° juures kulub küpsetamiseks ca 40 min kuni kook muutub pealt kuldseks. Peale ahjust võtmist ei tasu seda kohe lõigata, kuna kohupiim kipub noa külge jääma ja kook hakkab lõikamisel lagunema. Mina viin ta külma jahtuma ja pakun alles jahtunult. Hästi lihtne, maitsev ja kerge vaevaga teostatav. Kui õunu ei viitsi/ei ole sisse panna, siis võib panna ka nt. kompotikirsse vms. marju. Samuti võib Juubeli tordipulbri asendada Erikaga (tordipulber kakaoga) või siis võib panna üht pulbrit terve paki ja kui kapis on juba poolik teise maitsega tordipulbrit, siis sellega teha segu pealeraputamiseks. Ühesõnaga variante on palju ja kindlasti saab nendest ka siit blogist lugeda. Meie pere teine lemmik on igatahes Erika pulbri ja kirssidega õunakook, aga sellest juba hiljem.:-)


1,5 pk Juubeli tordipulbrit
200 gr võid (või küpsetusmargariini)
600 gr kohupiimapastat (vanillimaitselist või maitsestamata)
4 muna
2 sl suhkrut
200 gr hapukoort
6 keskmist õuna

Pilaff Kata moodi


Täna teen pilaffi. Sest lihtsalt oli veel 1 tükk sea abaliha külmikus ja aega tasaseks hautamiseks ka ning jube mõnus on teha asja, mis lihtne ja maitsev (loodetavasti:-). Lõikusin liha pisikesteks tükkideks ja viskasin pannile pruunistuma, lõpus lisasin tomatipastat, soola-pipart ja lasin veel mõne minuti pannil haududa ning edasi kogu see ports haudepotti + pisut vett ka. Umbes poole tunni pärast koorisin porgandid, lõikasin pikuti pooleks ja viilutasin ning saatsin needki pannile. Sedakorda tüki võiga, sest või annab jube hea maitse. Porgandid pannil pruunistumas, koorisin kaks pisikest sibulat ja hakkisin imepisikeseks (loodan, et mu lapsed seda nüüd ei ole:-) Edasi viskasin porgandid pannilt liha juurde seltsi, pesin taas panni ja asusin võiga sibulat praadima ning seegi ports leidis peale pruunistumist koha haudepotis. Panin ahju soojenema ning otsisin köögikapist kohe-kohe säilimistähtaega kaotava kuivatatud ploomide paki, lõikasin need pooleks ja samuti haudepotti - seltsis segasem:-) Vahepeal käisin maitsmas, lisasin ka sortsu suhkrut ja veel pisut pipart-soola, lihamaitseainet, sutsu kardemoni, vett. Kardemon annab sellise põneva maitsevarjundi, pisut idamaise. Lõpuks lisasin riisi ja panin oma imepoti ahju 175 kraadi juurde hauduma. Kuna mul tavalist 1 kg riisipakki kodus ei olnud, siis lisasin Bosto pikaterailse riisi pakist (kus 1 karbis on 4 x 125 gr pakikesed) kõikide pakikeste sisu. Ja potike sai ahju pandud eelkõige seepärast, et paksu malpotiga on hästi lihtne kõike põhjakõrvetada ning peab kogu aeg pliidi juures segama, et seda ei juhtuks. Palju mugavam variant on lükata kogu kupatus ahju, kus ta ühtlaselt sooja saab ning vaikselt valmib. Kõige lõpus hakkisin peeneks sügavkülmikust võetud peterselli ja segasin ka selle sisse. Nämmm! See pole küll klassikaline pilaff, aga kui arvestada seda, et kasutasin ära kodus olemasolevad toidumaterjalid, päästsin kuivatatud ploomide elu ja lähenesin loominguliselt, siis olen ma vähemalt iseendaga väga rahul ning see on ka tähtis:-)

Pilaff Kata moodi

700-800 gr sea abaliha (vms sea- või lambaliha)
500 gr porgandeid
2 väikest sibulat
1 pk (200 gr) kuivatatud ploome (võivad olla ka rosinad)
500 gr riisi
400 gr tomatipastat (või purustatud tomateid)
soola
pipart
liha maitseainet
kardemoni
hakitud peterselli
praadimiseks võid, hautamiseks vett

kolmapäev, 13. jaanuar 2010

Kohupiimapontshikud "Õnnelik lapsepõlv"















Mäletan hästi oma ema kohupiimapontshikuid. Neid õlis küpsetatuid ja pealt rohke tuhksuhkruga... Nämma! Täna mõtlesingi, et katsun oma pajaroa juurde midagi magusat ka pakkuda. Midagi lihtsat ja kodust. Meeles oli, et neid kohupiimakakke on lihtne teha ning eeldasin, et muutuvad nad ka minu laste lemmikuteks:-) Mis sest, et rohkes rasvas küpsetatud ja ilmselt pisut ebatervislikud ning nii mõnigi toitumisspets viibutaks mu poole sõrmega, kui kuuleks, et 4 last nendega kohe maiustama hakkavad:-D

Haarasin kausi ja panin sinna 2 pakki kohupiima. Seda täiesti tavalist kohupiima nagu vanasti (mitte torukohupiima), mul oli veel mingi light variant, kokku siis 500 gr. Juurde lisasin maitse järgi suhkrut ja 4 muna ning mikserdasin õrnalt läbi. Mõõtsin välja ca 3 dl nisujahu ja segasin sinna sisse 1 kuhjaga teelusikatäie soodat ning näpuotsatäie soola. Kallasin selle jahusegu kohupiimamassi ja mikserdasin õrnalt läbi. Kindlasti võib ka lusikaga segada, aga arvasin, et nii saan kiiremini ning kergema vaevaga. Kogu see mass saab üsna tihke, ära siis ära ehmata. Mõtlesin, et kui liiga vedel saab, siis nad jäävad ju nagu klimbid.. Ühesõnaga panin oma taigna tunniks külmikusse, et jahu ja sooda jõuaks pisut paisuda ning oma elu elada.

Tunni pärast panin õli tulele ja katsusin teda mitte liiga kuumaks ajada, sest siis tekib oht, et pontshikud jäävad seest tooreks aga väliselt on liiga pruunid. Võtsin oma taigna külmikust ja supilusika, millega esimesed 5 pontsut teise lusika abil õlisse lükkasin. Kui üks külg kuldseks sai, siis keerasin teise külje ning mõne minuti pärast korjasin nad sealt välja. Panin sõelale majapidamispaberi ja jätsin nad sinna nõrguma. Kui järgmine sats valmis sai, siis tõstsin esimesed vaagnale ja lisasin läbi sõela tuhksuhkrut jne.jne. Kokku tuli sellest kogusest umbes (läbimõõt ca 6cm) 24 pontshikut. Meie perele igatahes väga paras suurusjärk - hetkel on pooled juba otsas (vt.pilti), aga pool perest veel koju tulemata.
Isegi 9-kuune Mark maiustas terve pontshiku sisse. Minu õnneks tulid nad välja hästi õhulised ja kohevad, täpselt sama maitsvad nagu vanasti:-)))

Emme kohupiimapontshikud

500 g tavalist maitsestamata kohupiima (mitte kohupiimatoru)
ca 3/4 klaasi suhkrut
4 muna
näpuotsatäis soola
1 kuhjaga tl soodat
3 dl nisujahu
õli (kasutasin Olivia õli)
tuhksuhkrut

Pavlova tort















Tegin jõulude ajal creme brüleed ja hunnik munavalgeid jäi üle. Mis siis ikka, otsustasin teha ka Pavlova tordi. Maruhea beseepõhja põhiretsepti sai nami-nami kodukalt (Nami-Nami Pavlova), katte leiutasin ise juurde. Väga maitsev sai ja sööjad olid meeldivalt üllatunud:-). Torti jätkus vabalt 12-le, siis sai ka juurde tõsta. Aga põhimõtteliselt saab antud kogusega ka 16 inimest maiustada.

Beseepõhi Nami-Nami moodi:

8 toasooja suurt munavalget
0.5 tl soola
400 g suhkrut
4 tl maisitärklist
1 tl vanilliekstrakti või
1 vanillikauna seemned
2 tl valget või prosecco veiniäädikat

Talvine kate serveerimiseks:

4 dl 35% rõõska koort
300 gr vaniljemaitselist kohupiimatoru
8 sl suhkrut
1 karp külmutatud vaarikaid vms. marju (ka mustikad, mustsõstrad või marjasegu on head)
1 granaatõun
shokolaadi

Suvisel ajal kasutaksin ilmselt ohtralt värskeid maasikaid või vaarikaid või mustikaid.

Beseepõhja valmistamine täpselt nagu Nami-Namis:
Kuumuta ahi 160ºC. Joonista küpsetuspaberile 28 cm rõngas, tõsta see ahjuplaadile.
Klopi munavalged näpuotsatäie soolaga üsna tugevaks vahuks. Lisa suhkur (umbes kolmes jaos) ning vahusta, kuni saad tugeva läikiva vahu. Puista peale maisitärklis, veiniäädikas ja vanilliekstrakt ning sega ettevaatlikult läbi.
Tõsta munavalgevaht küpsetuspaberile joonistatud rõnga keskele, nii et servad oleksid kõrgemad ja keskelt siledam ja madalam (sinna tuleb pärast täidis).
Tõsta Pavlova koos ahjuplaadiga ahju ning KOHE alanda ahju kuumust 110ºC. Küpseta 1,5 tundi (koputa õrnalt beseed - kui see tundub kuivanud ja küps, siis on tordipõhi valmis; kui on veel pehme, siis küpseta veel veidi). Keera tuli kinni, jäta ahjuuks irvakile ning lase Pavloval ahjus jahtuda.
Kui kõike seda järgida, siis õnnestub ka 100% ja tulemus on vägev! Minu põhi tuli mulle isegi ootamatult pisut suur st arvasin, et tuleb väiksem. Kuid maitse ning kõik muu - perfect!

Pärast libista jahtunud Pavlova ettevaatlikult suurele tordialusele ja pea meeles, et kate tuleb teha vahetult enne serveerimist.

Katte jaoks vahustasin 35% rõõsa koore 4 sl suhkruga. Kui vahukoor juba vahustatud oli, siis lisasin ka kohupiimatoru ning vahustasin veel paar minutit. Järgmiseks võtsin karbi sulatatud vaarikaid, lisasin järgijäänud 4 sl suhkrut ja püreerisin need saumikseriga. Kolmandaks ja viimaseks pesin granaatõuna ning nokkisin välja seemned, mis said eraldi kaussi pandud. Ja nüüd läks juba väga tempokalt: kohupiimakreem sai beseepõhja keskele süvendisse pandud ja pisut ka mõnusalt üle äärte lastud, sinna peale vaarika toormoos ja granaatõuna seemned ning kõige lõpuks riivisin peale ka pisut shokolaadi. Väga-väga maitsev sai!
Granaatõuna seemned on ehk mõnele väga ebamugavad süüa, aga siis võib need ju asendada. Ise lähtusin sellest, et nad on parajalt hapud ja vitamiinirikkad ning sööjad samuti ei teinud sellest probleemi, pigem mõmisesid rahulolevalt. Sai selline mõnus ja väga tasakaalus magusa-hapu segu ja olin ise küll tulemusega rahul. Beseepõhi ise jäi just õigelt seest mõnusalt vahukommine ning pehme ja ääred krõbedad. Igatahes mina teen seda torti raudselt veel.

Esimene katsetus - pajaroog sealiha, valge veini ja juurikatega (kaheksale)































Kuna mul oli koduses külmkapis 2 tükki sea abaliha ja uus haudepott , mis ootas sisseõnnistamist, siis otsustasin härjal sarvist haarata. Käisin eile luurel nami-namis ja toidutares ja erinevates kokablogides, aga seda üht ja õiget ei leidnud. Seega - katsetama! Algatuseks võtsin 700 gr lihapaki välja ja lõikusin ta väikesteks tükkideks ning pannile särisema. Peale kiiret pruunistamist lükkasin nad haudepotti, kuhu valasin vett ja valget täiesti tavalist pakiveini 50:50 (parim oleks Burgherrn Domkellerstoss, aga kuna seda poes ei olnud, siis ostsin mingi hispaanlase. Muidugi võib alati seda teha ka hea kvaliteetse pudeliveiniga). Lisasin soola-pipart, liha maitseainet, paar loorberilehte ja pisut rosmariini ning jätsin podisema. Aeg ajalt lisasin veel veini mõned surakad juurde, see nagunii keeb sealt suures osas välja, kuid jätab mõnusa ja erilise maitse lihale ning vett ikka ka. Samal ajal koorisin porgandi, kartuli ja bataadid. Kartuli ja bataadid pesin ning tükeldasin ja jätsin kaussi vee alla ootele. Porgandi tükeldasin 0,5 cm-ks viiludeks ja viskasin tüki võiga pannile pruunistuma. Samal ajal puhastasin ja tükeldasin paprika ning kui porgand pruunistatud oli, siis alustasin paprika võiga pruunistamist, kuhu lisasin sortsu ka balsamiäädikat. Koos ma neid ei pruunistanud, sest kui mõlemad koos haudepotti panna, siis jääb paprikast lõppkokkuvõtteks alles vaid pehme plöga.

No nii. Paar tundi on liha haudunud, nüüd lisan porgandi, siis ca 20 minuti pärast kartuli ja bataadid ning lasen veel pisut haududa. Kõige viimasena lisan paprika, segan kogu paja läbi ja keeran tule alt ära. Ongi valmis ja loodetavasti maitsev. Eks ma varsti pere käest kuulen:-)
NB! Kindlasti võiks seda retsepti katsetada ka ilma bataatideta ja veinita, lisades hoopis purustatud tomateid või siis hoopiski letshot. Aga seda proovin juba edaspidiselt. Mina lisasin bataate lihtsalt seepärast, et mul oli neid külmikus ja eeldasin, et need siia kompotti sobivad. Sibulad jätsin mängust välja, sest lapsed neid väga ei armasta. Aga pm võiks siia lisada ka paarist sibulast lõigatud sektorid.
NB! 9-kuusele Markile õngitsesin potist välja kõik komponendid peale leeme ja lisasin pisut keedetud vett ning püreestasin saumikseriga. Taldrik sai kiiremini tühjaks kui muidu - seega oli see heaks vahelduseks lapsele ja julgen retsepti soovitada ka teistele väikestele sõpradele.


Pajaroog sealiha, valge veini ja juurikatega

800 gr sea abaliha (vms. liha)
500 gr porgandit
9-10 keskmist kartulit
2 bataati (või asenda kaalikatega)
3 paprikat
soola, pipart, liha maitseainet
3 loorberilehte
oksake rosmariini
ca 0,4l valget veini
võid praadimiseks
vett
pealepuistamiseks maitserohelist